Siia koondasime mõned salmid mida on ilus kirjutada leinalindile lahkunule järelhüüdena

• Aeg seda kaotust ei kustuta eal, süda sind ikka meeles peab.
• Aeg ühiseid rõõme ja muresid ei mata, aeg kaunimad ajad meelde jätab.
• Aeg andis kõik mul tagasi, ei sinu südant iialgi…
• Elu on kui tundmatu tee, iial ei tea, millal lõpeb see.

• Elu on kui laul, nii habras ta viis, heliseb hetkeks ja katkeb siis.
• Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb…
• Jäi tühjaks koduõu ja kodumaja, veel kaua heliseb seal mälestuste kaja.
• Kesk ilusat sügist ja päikesekulda, viis sind tee, kust tagasi ei tulda.
• Mis sest, et vahemaad me vahel pikad, sinuga me mõtteis ikka…
• Meie mõtetes püsid sa ikka, elad edasi meie seas.
• Me vaikses leinas langetame pea
• Maga vaikselt, puhka rahus, südamed on sinuga
• Mälestuste päiksekullas, jääd sa ikka meiega.
• Mälestus püha, sinust hinge jääb helge ja hea.
• Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga valus…
• Mis tulema peab, see tuleb. Kel otsa saab aeg, see läheb. Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.
• Olgu koit sul küünlatuleks, õhtulambiks ehajoon
• On käidud lõpuni üks elutee…
• Puud langetavad lehti, sügislillede silmad on pisaraid täis.
• Päike paitagu su kalmu, kuu ja tähed valvaku.
• Päike loojus, ei teadnud siis me, et sina me juurest oled kaugele teel…
• Sina ja mina, taevas ja maa. Vaatame teineteist, kuid kokku ei saa.
• Seal kus sulgub eluraamat, algab mälestuste maa…
• Su kodu on nüüd seal, kus linnutee, su helendav rada, see tähine kee…
• Tunde tasa lööb aegade kell, jääb alles mälestus hea ja hell.
• Valus on mõelda, et sind enam pole ja iial sa meie juurde ei tule.
• Üks tee on lõpuni jõudnud, üks süda on vaikinud.
• Jää hüvasti...
• Vaikus ja rahu nüüd sinuga, head mälestused jäävad meiega...
• Koos käidud teed ei rohtu,
  koos oldud aeg ei unune…
• Mälestuste kauneid jälgi meile hinge sinust jäi.
• Suvesoojas läksid sa teele, mälestus sinust jääb alati meelde.
• Sinu hingesoojus kaua meeles veel...
• Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus, arm ja õnn.
• Tähtede taga kord koidab taevas.